Elasid kord kaks väikest tüdrukut nimega Mia ja Emma. Nad olid parimad sõbrad ja mängisid alati koos. Mia olid pruunid juuksed ja tema silmad särasid alati rõõmust. Emma juuksed olid kiharad ja tema silmad olid sinised nagu taevas. Mõlemad tüdrukud olid rõõmsameelsed ja täis energiat.
Mia ja Emma armastasid unistada seiklustest ja uutest kogemustest. Tihti kujutasid nad ette, kuidas nad lendavad koos haldjatega, räägivad loomadega ja teevad maagilisi trikke. Nad ootasid alati midagi põnevat.
Ühel päeval juhtus midagi erilist. Mia ja Emma avastasid oma vanaema keldrist salapärase raamatu. See raamat oli kaetud tolmuga ja tundus väga vana. Kui nad selle lahti tegid, avastasid nad, et see raamat on väga eriline.
Raamatu avamisel ilmus välja sädelev pilv. Tüdrukud ehmusid hetkeks aga kui nad oma julguse tagasi said hakkasid nad sädelevat pilve uurima. Pilve astudes viis see neid otse unistuste maailma. Nende silme ees avanes täiesti uus maailm.
See maailm oli imeline ja täis värve. Taevast kumasid säravad vikerkaared, lilled õitsesid kõikides värvides ja liblikad lendlesid ringi. Puud kõnelesid oma salapärast keelt ja levitasid rõõmu oma õrna häälega.
Tüdrukute juurde lendlesid säravate tiibadega haldjaid, kes naeratasid neile soojalt. Haldjad olid kaunid ja graatsilised, nende kleidid olid kaunistatud väikeste sädeluste ja õrnade lilledega. Haldjad tervitasid Miat ja Emmat rõõmsalt ning juhatasid nad edasi unistuste maailma kuninganna Arabella juurde.
Unistuste maailma kuninganna on väga-väga ilus. Tal on pikad blondid juuksed nagu päikesekiired. Tema silmad säravad ja tema huuled on nagu väikesed õied. Kui ta kõnnib, tundub nagu ta tantsiks ja ta kannab väga ilusat kleiti, mis on kaunistatud säravate kivide ja pärlitega. Kõik armastavad teda, sest ta on nii sõbralik ja hea.
Kuninganna palus tüdrukutel aidata taastada unistuste maailma sära. Ta selgitas, et kuri võlur Mortis oli varastanud maagilise võtme, mis hoidis maailma tasakaalus. Kui võti jäi kurja võluri kätesse, hakkasid asjad halvasti minema. Unistused kaotasid oma sära, värvid tuhmusid ja maagia hääbus.
Seda kuuldes asusid Mia ja Emma innukalt seikluslikule teekonnale üle unistuste maa, põnevus säramas nende silmades. Võlur Mortise juurde jõudmiseks pidid nad minema läbi salapärasesse metsa, kus puud olid pikkade okastega kaetud ning puude oksad näisid justkui liigutavat.
Iga puu näis neile oma iseloomu omavat. Mõned puud tundusid sõbralikud ja kummalisel kombel neid tervitavat, kuid teised puud tundusid olevat varjulised ja sünged, olles justkui valmis ründama.
Tüdrukud järgisid kuninganna juhiseid ja astusid julgelt edasi läbi salapärase metsa ja jõudes võlur Mortise hämarasse koopasse, mis oli täis keerukaid labürinte ja trikke.
Tüdrukud pidid kombineerima oma nutikuse ja osavuse, et vältida nähtamatuid lõkse, mis põrandast välja kargasid. Iga sammuga olid nad lähemal võlurile ja võtme leidmisele.
Lõpuks jõudsid Mia ja Emma Mortis hiiglasliku lossi ette. See oli ümbritsetud tiheda udupilvega ja müstiliste helidega, mis muutsid õhkkonna põnevaks ja natuke hirmutavaks. Nad võtsid üksteise käest kinni, saades toetust ja julgustust üksteiselt.
Lossi väravad olid hiiglaslikud ja rasked, kuid tüdrukud surusid õlaga vastu ning suutsid need avada. Väravatest sisse astudes laius nende ees tohutu koridor. Koridor oli täis keerulisi labürinte ja salakäike, mis püüdsid segadusse ajada kõiki, kes julgesid siseneda.
Mia ja Emma teadsid, et peavad olema nutikad, et ületada võluri lõksud ja pääseda talle lähemale. Nad hakkasid mõtlema välja erinevaid strateegiaid ja kasutasid oma loovust leidmaks viise, kuidas lõksudest mööda pääseda.
Üheskoos suutsid nad vältida libedaid põrandaplaate, mis oleksid võinud neid kukutada lossi sügavusse, ning nad kasutasid salapäraseid märke seintel, et leida tee õiges suunas.
Lõpuks jõudsid nad suurde saali, kus võlur Mortis istus oma troonil. Ta vaatas neid üleolevalt ja tema silmad helkisid kurjusest. Ta käskis oma kurjadel järgijatel rünnata tüdrukuid, kuid Mia ja Emma ei lasknud end heidutada. Nad seisid kindlalt vastu, kasutades oma nutikust ja kiiret mõtlemist.
Mia haaras oma taskust särava kivi ja veeretas selle võluri jalgade ette. Seejärel hakkas Emma kõvasti vilistama, võttes võlurilt tähelepanu. Samal ajal, kui võlur oli segaduses, kasutas Mia oma võimalust ja hiilis vaikselt tema selja taha.
Mia kinnitas oma käed võluri ümber ja Emma tõmbas võtmega lukustatud kirstu, mis seisis trooni kõrval. Kirst avanes vaikselt ja seal säras võti – võti, mis hoidis unistuste maailma tasakaalus.
Mia ja Emma viisid võtme tagasi kuninganna Arabella. Kuninganna kasutas võtit, et taastada unistuste maailma sära ja ilu. Kogu unistuste maa täitus uue energiaga, muutudes veelgi maagilisemaks ja ilusamaks.
Mia ja Emma said unistuste maal kangelasteks. Nad tundsid end väga uhketena ja kõik imelised olendid austasid neid. Nende seiklused olid täis rõõmu ja uusi võimalusi.
Aga siis tuli aeg hüvasti jätta unistuste maaga. Mia ja Emma teadsid, et on aeg tagasi koju minna. Nad olid kurvad, kuid teadsid, et neil on alati võimalus unistuste maad uuesti külastada ja jagada oma seiklusi teistega.